Menu

Teated

Poisteklubi tähistab 20. juubelit

Postituse lisas Silme Kiin 03 Dec 2018
Teated >>

Poisteklubi alguseks saab lugeda aastat 1998, kui huviringidega tegelemiseks leiti lisaks veel 2 ringitundi, et just poistega midagi teha.

Esimestel tööaastatel oli Poisteklubi tõesti ainult poiste klubi, seal käisid suuremad poisid (6. – 8.klassid olid sel aastal tõelised «tegijad»), kohe kujunes välja AKTIIV, kes asus üritusi korraldama ja teatud hulk poisse, kes vajas sellist keskkonda, kuhu KUULUMINE on auasi.

Sai katsetatud igasuguseid vaba aja veetmise viise. Kuna nn vaimset tegevust poiste hulgas harrastati pehmelt öeldes üsnagi napilt, siis alguses rõhusin just sellele. Kuulasime muusikat, mängisime, vaatasime slaide, tegime teste ja viktoriine, isegi laulsime. Algusest peale sai printsiibiks VABATAHTLIKKUS ja poiste OMAALGATUS. Tuleb ka tunnistada, et abikoolis peab ideede generaatoriks ikka olema õpetaja, poistelt tuli algatusi küll, aga mitte eriti palju värskeid mõtteid, ja nii on see tänaseni.

SEIKLUSKASVATUS (vastavalt võimetele ja võimalustele) tuli ka kavasse, selleks on Kosejõe Koolil loodusläheduse tõttu ideaalsed tingimused. Paar sammu koolimajast eemale ja oledki metsas, kus on lahedasti võimalusi luuremänge mängida ja pisut mänguhirmu tunda. Ja kohe pakub oma teeneid grupp poisse, kellel on oluline olla TEGIJA, aidata organiseerimisel kaasa, olla KASULIK ja TÄHTIS mängude ja tegevuste korraldamisel ja läbiviimisel, jäädes küll tihti osavõtja mängumõnust ilma, kuid TUNDES EDU vajalik olemisest.

Kui alguses Poisteklubi suure haardega üritusi ei korraldanud, siis nüüdseks on pea kõik Poisteklubi üritused ülekoolilised. Poisteklubi seltskonnatantsutunnid, luuremängud, lauluklubid, mängutunnid on saanud ka tüdrukute jaoks atraktiivseks ja huvitavaks. Raske on neile selgeks teha, et Poisteklubisse kuuluvad poisid.

Poisteklubi juhendaja on Kahro Kivilo. Poisteklubi juhib aktiiv, aktiivi liikmete hulgast valitakse president ja asepresident. Aktiiv koostab tööplaani ja aitab kõiki üritusi korraldada ja läbi viia.

Alguses see kõik päris nii ei olnud, kõik kujunes ajapikku. Aktiivi moodustavad endiselt poisid, kes ISE tahavad klubi heaks midagi teha, aga formaalse presidendi valisime DEMOKRAATIA kõiki põhimõtteid järgides alles õppeaastal 2003/2004.

Algusaastatel käisime tihti Tallinnas, sest oli võimalik tasuta teatrisse saada (K.Sillamaa Kaunite Kunstide Kooli etendused, Tallinna Laagna Gümnaasiumi advendikontserdid), käisime Kose kirikus jõulutunnet saamas. Kenad olid lemmikmuusikaklubid, laulmised, luuremängud. Aastast 1999 toimuv seltskonnatantsutund on Poisteklubi populaarne üritus.

Lisaks korraldab Poisteklubi lauluklubi, luuremänge, sportmänge õues ja seltskondlikke mänge sees.

Traditsioon on käia jõuluajal kirikus, märtsis on Plikadepäev.

Poisteklubi tähtsus tuleb välja tekstis suures kirjas trükitud märksõnadest. Kuigi klubi korraldab suuri ülekoolilisi üritusi, on ta siiski poiste oma klubi, kuhu kuulumine on eelis ja au ning aktiivi kuulumine eriline privileeg, mis sest, et aktiivis (vabatahtlik) tegutsemine tähendab VASTUTUST ja KOHUSTUSI. Sealt saab esimesi demokraatiakogemusi, KOOSTÖÖ ja JUHTIMISE kogemusi. Olla VÕRDÕIGUSLIK klubiliige tähendab ENESEHINNANGU korrigeerimist ning andes oma panuse klubitöösse saab poiss EDUELAMUSE.

Tegelikult – Poisteklubi on ju mäng, aga väga tõsine mäng. Väga keerulised on need protsessid, mida Poisteklubi sees ja seda juhendades tihti lahendama peab, aga nii kujunevad ehk noored inimesed, kes veel pärast kooligi tunnevad vajadust midagi vabal ajal ette võtta ja kellel on selleks mõningad eeldused ja kogemused kaasas.

 

Kahro Kivilo artikkel «Kosejõe Kooli Poisteklubi» kogumikust «Eripedagoogika», ilmumisaasta 2004

 

Mis on muutunud? Poisid on jäänud poisteks, Poisteklubi toimib ja tegutseb, on arvestatav jõud koolielu kujundamisel ning õppetöövälise aja sisustamisel kasulike, arendavate tegevustega. Tõsi, oleme kõik muutunud suuremal või vähemal määral digi-inimesteks ja tihti segab «oma nina unustamine» mõnda põnevasse digividinasse ja suhtlusportaali meie omavahelist vahetut suhtlemist ning eesmärgistatud tegevust. Eks siin langeb raskus juhendaja õlule, kes poiste kaasamise nimel peab üha uusi ideid leidma.

Poistele meeldib tänini kaasamine koolile oluliste ürituste korraldamisse, näiteks kas või kevadine kooli 75.aastapäev, mille ettevalmistus (ruumide koristamine, kooli ümbruse korrastamine jms) näitas poiste tõsist pühendumust ja kiitmist väärivat töist sisu. Muidugi ei jäänud kõrvale ka tüdrukud, olid neilgi täita omad kohustused ja rollid.

Seega, peale rahaliste võimaluste (kord veidi lahedamaks ja siis jälle üsna kitsaks) ning kooli pidajate pole vist aastate jooksul kuigi palju muutunud. Ja see ongi tore, sest Poisteklubi on suuresti ka oma kooli tunde ja ühtse koolipere looja.

Aitäh!

Viimati muudetud: 05 Dec 2018 at 12:39

Tagasi